Üha suureneva veetarbimise tõttu ilmnes juba 19. sajandi lõpus, et Ülemiste järv ei taga piisaval hulgal vett, eriti põuastel aastatel. Järves olevale Linda kivile on raiutud mitu aastaarvu, mis tähistavad kivi täielikku kuivalejäämist: 1826, 1887, 1908, 1960, 1970 ja 1975. Linna veetarve ei suurenenud mitte ainult elanikkonna kasvu, vaid ka tööstuse arengu tõttu. Ainuüksi tselluloosivabrik vajas juba tollal 25 000–30 000 m⊃3; vett ööpäevas. Leevendamaks veepuudust võeti kõigepealt kasutusele Pirita jõe vesi. 1922. aasta sügisel valmis 10,5 km pikkune Pirita-Ülemiste kanal ja pumbamaja Pirita jõe ääres. Pärast Pirita-Ülemiste kanali rekonstrueerimist ja Vaskjala hüdrosõlme (pais-regulaatori) rajamist 1970. aastal oli võimalik suunata vett isevoolu Ülemiste järve kuni 6 m⊃3;/s
Kirjelduse allikad: Wikipedia ja Eesti Loodus